Naerata seesmiselt alati

Mis oleks siis, kui kõik maailma juhid ühel päeval...

Milline muutus oleks see, kui kõik maailma juhid ühel päeval lepiksid kokku ja kuulutaksid üksmeelselt välja puhkuse kõigile maailma inimestele. Ja seda lihtsalt niisama, ilma olulise välise ajendita. Ilma viiruste, sõdade ja muude väliste appi karjeteta. Kuidas reageeriksid siis sellele sina? Või Mati või Kaarel või Illimar? Või Kati ja Kristiine ja Getrud? Ei oleks vaja viirust ega muud ähvardavat ohtu, vaid sa lihtsalt saadki minna puhkusele. Päevaks, paariks, nädalaks.  Puhkaksid välja oma ületöötatusest, üleväsimusest, lõputust orav-rattas-olemisest. Kas sa oled selleks valmis? Kas su sõber või elukaaslane on selleks valmis? Mida oskad sa siis selle olukorraga peale hakata? Kas sa astud välja sellest nõidusest, mis meid sedavõrd on haaranud? Oled sa valmis olema iseendaga? Võtad sa vastu võimaluse avastada lihtne olemine, avastada iseennast, oma rahu ja vaikust ning tõelist mina? Või nõuad sa peagi tagasi tööd ja tegutsemist? Suudad sa olle oma rahus, leiad sa vaikuse paiga?

Kas on üldse võimalik olla maailmal nii nagu John Lennon seda kunagi unistas: "mis oleks siis, kui kõik inimesed elaksid rahus" või on see kinni selles, et sina ise ei ole valmis oma rahu valima?

Suudad sa naeratada seesmiselt? ALATI.